Skip to content

Väikelapse hambad ja suuhooldus

Piimahammaste alged hakkavad moodustuma juba embrüonaalse arengu 6.−7. nädalal ja jäävhammaste alged 5. raseduskuul. Loote normaalse arengu puhul moodustub 20 piimahamba ja 28−32 jäävhamba alget. 

Piimahammaste suhulõikumine algab enamasti 6.–8. elukuul ja lõpeb harilikult 2–2,5 eluaastaks. Hammaste suhulõikumisel on lapsed sageli rahutud, muutuvad virilaks, topivad käsi ja asju suhu ning süljeeritus suureneb. Lõikuv hammas surub igeme pingule, see muutub punetavaks ja valulikuks. Ka kehatemperatuur võib tõusta. Samuti suureneb organismi vedelikukadu, mille vältimiseks tuleks anda lapsele rohkesti juua. 

Hammaste lõikumise perioodil tuleks masseerida lapse igemeid närimisrõngaga või sõrme ümber mähitud puhta marliga. Igemetele võib kanda rahustavat geeli. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuhügieenile. Kuna vastsündinul hambad puuduvad, siis ei ole ka bakteritel suus mugavaid kinnituskohti. Hammaste lõikumisel kinnituvad bakterid nendele kohe.  

Väikelapse hammaste puhastamine 

Hammaste puhastamisega tuleb alustada kohe peale esimese hamba suhulõikumist. Väikeste hammaste peale kleepub kergesti toitu, mis on suurepärane kinnitumiskoht bakteritele – moodustub hambakatt. Bakterid võivad beebi suhu sattuda ka siis, kui ema puhastab või niisutab lapse lutti oma suus, suudleb last suule või toidab last lusikaga, pannes selle vahepeal oma suhu. 

Et hambaemail ei kahjustuks, tuleb hambakatt eemaldada kohe. Puhastamiseks saab kasutada spetsiaalset näpuharja või pehmet, imikutele mõeldud hambaharja, nende puudumisel aga ka puhast marlitükikest. Imiku ja väikelapse hambahari on väga pehmete harjastega ja väikese peaga, et mahuks korralikult suhu ja ei teeks õrnadele igemetele haiget. Hambapastat võib hakata kasutama siis, kui laps oskab juba suud loputada. Kasutada tohib ainult väikelastele mõeldud hambapastat. 

Varajase lapseea kaaries 

Varajase lapseea kaaries on tõsine väikelaste hambahaigus, mis tekib, kui lapse hambad puutuvad liiga sagedasti ja kaua kokku toidus ja joogis sisalduvate suhkrutega. Eriti laastavalt mõjub hammastele ööseks voodisse kaasaantav lutipudel piimasegu või mahlaga või ka rinnapiim, mida ema kõrval magav laps saab öö jooksul juua piiranguteta. Suus elavad bakterid toituvad suhkrust ja toodavad happeid, mis omakorda kahjustavad hambavaapa, uhtudes sealt välja mineraalaineid. Hammaste välispind muutub poorseks, tekivad valged laigud, mis hiljem tumenevad ja suurenevad. Kõige sagedamini kahjustuvad esihambad, millest halvimal juhul jäävad järele vaid mustad tüükad.  

Oluline on last hambapesuga harjutada maast madalast, et ta teaks, et pesemata hammastega magama ei minda. Kui lapsel on peale hambapesu janu, tohib juua ainult puhast vett, mitte morssi ega magusaid mahlu, mis nullivad hoolsa hambapesu tulemuse. 

Väikelapse suuhoolduse juures on kõige olulisem, et: 

  • lutipudeliga või rinnaga suus magama ei minda – magamise ajal ei suuda lapse sülg tema suud kaitsta, kuna süljevool on väiksem 

  • janu korral juuakse puhast joogivett 

  • suuhooldus on õige ja järjepidev 

  • lapsevanem näitab isiklikku eeskuju 

 

Lapsed ja hambaravihirm 

Enamik inimesi muutub enne hambaarsti juurde minekut ärevaks, neil tekib hirm. Hirm on reaktsioon välisärritusele. Hirmu põhjustav objekt on alati olemas. Näiteks võib selleks olla mõni ese või ähvardus teise inimese poolt. Sellisel juhul võib tekkida ärevus ja pinge, mis võib lõppeda paanikaga. Hirmu põhjuseid on erinevaid, kuid enamasti on need lapsepõlves saadud ebameeldivad kogemused. 

On teada, et 85% patsientidel on tekkinud hirm hambaravi ees juba varases lapsepõlves. Lastel tekib hirm vanemate, tuttavate ja mängukaaslaste juttudest. Nendest juttudest ja lapse elavast kujutlusvõimest kujunebki välja pelgus hambaravi ees. Lapse mälu talletab niisuguse hirmu ja see võib jääda kogu eluks. 

Kõige rohkem mõjutab lapse arvamust ema. Hambaravi kartev ema kannab oma hirmud üle lapsele. Emast sõltub ka see, kas lapsel kujuneb välja harjumus oma hammaste eest hoolitseda ja kas see hoolitsus on piisav. Varases lapseeas on ema see, kes hoolitseb lapse suuhügieeni eest. Võiks arvata, et hambaravi kartvad lapsed hoolitsevad oma hammaste eest, et vältida hambaarsti külastamist, kuid tegelikkuses pesevad nad oma hambaid halvasti või jätavad hoopiski pesemata. Sageli ei taha nad midagi kuulda suuhügieenist ega muust hammastesse puutuvast, hambaarsti külastamisest rääkimata. 

Arstikülastuse ettevalmistus 

Oleks hea, kui vanemad valmistaksid lapse ette igaks visiidiks. Enne hambaarsti juurde minemist on väga oluline lapsele selgitada külaskäigu põhjust. Lapse jaoks on tähtis teada, mida temaga hambaarsti juures tehakse. See hõlbustab vastastikust koostööd. Kui laps ei ole koostööks valmis, on teda võimatu ravida. Laps tunnetab seda enda ebaõnnestumisena ja järgmine kord on hirm veel suurem. Kui lapsega külastatakse hambaarsti üks-kaks korda aastas hammaste ja suuõõne kontrolliks, siis hirmud kaovad. Kõige halvem on, kui lapsega tullakse hambaarsti vastuvõtule alles siis, kui hammas valutab. See külastus jätab lapsele eluks ajaks ebameeldiva mälestuse. 

Hirmu ei pea võimendama 

Hirmu põhjustab teadmatus. Hirmul lapse kuulamisvõime väheneb, seepärast tulekski hambaarsti külastusest rääkida juba päevi varem. Siis jõuab laps selle enda jaoks läbi mõelda ja vanematele küsimusi esitada. Lapsega rääkides tuleb kasutada talle omast suhtlemisvormi ja kõnepruuk peab vastama lapse vanusele. Kindlasti tuleks vältida selliseid lauseid: „ära karda, sulle ei tehta midagi“, „see pole valus“ jne. Sõnad „kartmine“ ja „valu“ annavad lapsele vihje, et on põhjust karta ja võib haiget saada. 

Laps vajab turvalisust 

Hambaravikabinet on lapsele võõras, seal on ka teistsugused käitumisreeglid, mida täiskasvanu teab, aga laps mitte. Uudne olukord ja võõrad inimesed tekitavad hirmu. Seega oleks soovitatav külastada alati üht kindlat hambaarsti, kellega on eelnevatel visiitidel saavutatud hea kontakt. 

Vahel jääb kodutööst siiski väheks. Sel juhul oleks hea hambaarsti eelnevalt teavitada kartlikust lapsest. Koos leitakse lahendus – näiteks tutvustatakse lapsele esimesel visiidil hambaravitooli ja instrumente. Vahel aitab ka lapse sõbra või õe-venna kohalolek, kes on hambaravil käinud ja kel on sellest käigust positiivseid kogemusi. 

Hammaste tervis on väga tähtis osa inimese üldisest tervisest. Ülioluline on säilitada lapse õhinat ja motiveeritust oma hammaste eest hoolitsemisel. Lapse aitamine ja õpetamine hammaste eest korralikult hoolitsema on väga tähtis, et vältida hilisemas elus probleeme suuõõne tervisega. Regulaarne hambaarsti külastamine kaks korda aastas aitab üle saada hambaarsti kartmisest ning on kasulik lapse hammastele ja kogu tema organismi tervisele.