KKK - korduma kippuvad küsimused
Siit leiad vastused patsientide kõige sagedasematele küsimustele.
Oleme siia koondanud info, mis aitab sul hambaarsti visiidiks paremini valmistuda. Vajuta huvipakkuvale küsimusele, et vastus avaneks.
Kui sinu mure on spetsiifiline või sa ei leidnud otsitud teavet, võta meiega julgelt ühendust telefonil +372 612 1200.
Implantaadid
Tallinna Hambakliinikus on paigaldatud enam kui 20 aasta jooksul üle 10 000 implantaadi.
Tagamaks implantaatide kestvuse ja seeläbi patsientide rahulolu, kasutame ainult tunnustatud ettevõtete nn. “premium klassi” implantaate. Meie partnerid on Straumann, Ankylos, MegaGen ja GlobalD.
Selleks, et implantaadi paigaldamine oleks patsientidele mugav ning oleks tagatud täielik patsiendiohutus, läbivad meie implantaate paigaldavad arstid iga aasta mitmeid rahvusvahelisi täiendkoolitusi, mis aitavad kursis olla hetkel kõige kaasaegsemate tehnoloogiate ja protsetuuride arengutega.
Patsientidel, kes on otsustanud lasta endale paigaldada implnataadi või kaaluvad seda, on tihti erinevaid küsimusi.
Järgnevalt vastab pikaajalise töökgemusega dr. Krista Tampere, kes on keskendunud just implantoloogiale, patsientide enim korduvatele küsimustele:
Mis on hambaimplantaat?
Mis on hambaimplantaat?
Hambaimplantaat on titaanist või tsirkooniumist tehisjuur, mis paigaldatakse patsiendi lõualuusse puuduva hamba asendamiseks. Peale seda, kui implantaat luustub (tavaliselt 2-4 kuud), kinnitatakse selle külge hambakroon, sild või protees.
Implantaat on tänapäeval üks kõige usaldusväärsemaid viise puuduva hamba asendamiseks. Eduka implantaadi paigaldamise eelduseks on piisav luu, hea suuhügieen ja regulaarne järelkontroll.
Kas implantaadi paigaldamine on valus?
Kas implantaadi paigaldamine on valus?
Lühike vastus, ei ole. Paigaldamine toimub kohaliku tuimestusega ning protseduuri ajal valu tavaliselt ei tunta. Üksikutel juhtudel võib peale implantaadi paigaldamist esineda kerget turset ja ebamugavust, mis taandub mõne päeva jooksul.
Kui kaua implantaat kestab?
Kui kaua implantaat kestab?
Korralikult paigaldatud ja hooldatud implantaat võib kesta aastakümneid. Rahvusvaheliste uuringute järgi ei vaja 90–95% implantaatidest asendamist ka 15–20 aasta möödudes.
Kui kaua kestab ravi algusest lõpuni?
Kui kaua kestab ravi algusest lõpuni?
Tavaliselt kestab kogu protsess alates esmasest konsultatsioonist kuni lõpliku hambakrooni paigaldamiseni 2 – 4 kuud. Kui on vaja luusiirdamist või muid lisaprotseduure, võib ravi kesta 6–12 kuud.
Kas implantaat sobib puuduva hamba asendamiseks kõikidele inimestele?
Kas implantaat sobib puuduva hamba asendamiseks kõikidele inimestele?
Implantaatravi sobib enamikule täiskasvanutele. Riskiteguriteks, miks implantaat ei pruugi sobida võib olla näiteks kontrollimatu diabeet, tugev suitsetamine, aktiivne igemehaigus või teatud rasked üldhaigused. Tagamaks protseduuri ohutuse teeb lõpliku otsuse implantoloog lähtudes patsiendi tervislikust seisukorrast.
Kas implantaat näeb välja nagu päris hammas?
Kas implantaat näeb välja nagu päris hammas?
Jah. Tänapäevased hambakroonid valmistatakse patsiendi hammaste kuju ja värvi järgi ning reeglina on ei ole nad visuaalselt eristatavad inimese loomulikest hammastest.
Mis juhtub siis, kui puuduvat hammast ei asendata?
Mis juhtub siis, kui puuduvat hammast ei asendata?
Aja jooksul võivad naaberhambad hakata liikuma, vastashammas võib välja venida ning lõualuu piirkonnas võib tekkida luukadu. Samuti võivad halveneda mälumine ja kõne.
Kas suitsetamine mõjutab implantaadi edukust?
Kas suitsetamine mõjutab implantaadi edukust?
Jah. Suitsetamine suurendab implantaadi mitteluustumise, põletike ja hilisemate tüsistuste riski. Mittesuitsetajatel on ravi edukus oluliselt kõrgem.
Kuidas implantaatide eest hoolitseda?
Kuidas implantaatide eest hoolitseda?
Implantaate tuleb puhastada samamoodi nagu oma hambaid: kaks korda päevas harjamine, hambavaheharjad või hambaniit ning regulaarsed kontrollid hambaarsti ja suuhügienisti juures.
Kas implantaat on parem kui eemaldatav protees?
Kas implantaat on parem kui eemaldatav protees?
Paljudel juhtudel jah. Implantaat on stabiilsem, mugavam, säilitab paremini lõualuud ning võimaldab närida ja rääkida loomulikumalt. Sobiv lahendus sõltub siiski iga patsiendi olukorrast.
Juureravi
Oleme teinud Tallinna Hambakliinikus juureravi, mis on üks enim teostatavaid protseduure hambaravis, alates kliiniku loomisest 1951 aastal. Selle aja jooksul on toimunud ravi protseduurides ja raviks kasutatavas tehnoloogias väga suur areng, samas on patsientide peamised küsimused jäänud samaks. Järgnevalt vastab pikaajalise juureravi kogemusega dr. Krista Tampere patsientide enim korduvatele küsimustele:
Mis on juureravi?
Mis on juureravi?
Juureravi on protseduur, mille käigus eemaldatakse hamba seest põletikuline või surnud hambanärv, puhastatakse juurekanalid bakteritest ning täidetakse need spetsiaalse materjaliga. See aitab peatada põletiku leviku ja võimaldab säilitada oma loomuliku hamba.
Millal on juureravi vajalik?
Millal on juureravi vajalik?
Juureravi võib olla vajalik, kui:
- hammas valutab või tuikab;
- hammas on tundlik kuumale või külmale;
- hammustamisel tekib valu;
- igemele tekib turse või mädakolle;
- hammas muudab värvi;
- röntgenpildil on näha juurealune põletik.
Mõnikord ei põhjusta põletik üldse kaebusi ning see avastatakse tavapärase kontrolli käigus.
Kas juureravi on valus?
Kas juureravi on valus?
Tänapäevane juureravi tehakse tõhusa kohaliku tuimestusega. Enamik patsiente tunneb protseduuri ajal üksnes survet või kerget ebamugavust. Pärast ravi võib hammas mõne päeva jooksul olla hell, kuid see on tavapärane ning möödub enamasti iseenesest.
Kui mitu visiiti juureravi tavaliselt nõuab?
Kui mitu visiiti juureravi tavaliselt nõuab?
Ravi kestus sõltub hamba seisundist ja juurekanalite keerukusest. Mõnel juhul saab ravi lõpetada ühe visiidiga, kuid sagedamini on vaja kahte või enamat visiiti. Keerulisemate põletike korral võib ravi võtta kauem aega.
Kas juureravitud hammas on „surnud“?
Kas juureravitud hammas on „surnud“?
Pärast juureravi ei ole hambal enam närvi, kuid hammas jääb suus alles ja täidab edasi oma funktsiooni. Juureravitud hammas võib aja jooksul muutuda hapramaks ning mõnikord vajab see täiendavaks kaitseks krooni.
Kas juureravi on parem kui hamba eemaldamine?
Kas juureravi on parem kui hamba eemaldamine?
Üldjuhul jah. Oma loomuliku hamba säilitamine on alati eelistatud lahendus, sest see aitab säilitada normaalset mälumist, lõualuu koormust ja kõrvalhammaste asendit. Hamba eemaldamine võib hiljem nõuda implantatsiooni või proteesimist.
Miks tehakse juureravi ajal röntgenpilte?
Miks tehakse juureravi ajal röntgenpilte?
Röntgenülesvõtted aitavad hinnata põletiku ulatust, juurekanalite pikkust ning kontrollida ravi kvaliteeti. Vajadusel tehakse pilte nii enne ravi, ravi ajal kui ka pärast ravi.
Kas juureravi võib ebaõnnestuda?
Kas juureravi võib ebaõnnestuda?
Kuigi juureravi edukus on väga kõrge, võivad mõned põletikud korduda. Selle põhjuseks võivad olla keerulise ehitusega juurekanalid, varasemad ravimata kanalid või uue infektsiooni tekkimine. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks juurekanalite kordusravi.
Miks kasutatakse juureravis mikroskoopi?
Miks kasutatakse juureravis mikroskoopi?
Mikroskoop võimaldab näha väga peeneid juurekanaleid ja väikseid pragusid, mida palja silmaga ei pruugi märgata. See aitab teha ravi täpsemalt ja parandab ravi prognoosi.
Mida teha pärast juureravi?
Mida teha pärast juureravi?
Pärast protseduuri:
- vältige kuni tuimestuse möödumiseni söömist;
- järgige arsti antud juhiseid;
- hoidke head suuhügieeni;
- pöörduge kindlasti tagasi, kui hammas vajab lõplikku taastamist või krooni.
Korralikult ravitud ja taastatud hammas võib püsida suus aastaid või isegi kogu elu.
Hammaste valgendamine
Tallinna Hambakliinikus on hammaste valgendamine patsientide poolt üks enim nõutud esteetilise hambaravi teenus. Professionaalselt teostatud valgendamine on ohutu ja tõhus meetod hammaste loomuliku värvuse heledamaks muutmiseks.
Kas hammaste valgendamine kahjustab hambaid?
Kas hammaste valgendamine kahjustab hambaid?
Ei. Professionaalselt teostatud hammaste valgendamine ei kahjusta hambavaapa ega muuda hambaid nõrgemaks. Valgendamiseks kasutatakse spetsiaalseid peroksiidil põhinevaid geele, mis eemaldavad värvimuutusi ilma hamba struktuuri rikkumata. Ajutine tundlikkus võib esineda, kuid see möödub enamasti mõne päeva jooksul.
Kui kaua valgendamise tulemus kestab?
Kui kaua valgendamise tulemus kestab?
Tulemuse püsimine sõltub inimese harjumustest. Kohvi, tee, punase veini, suitsetamise ja teiste tugevalt värvivate ainete sage tarbimine võib hammaste tumenemist kiirendada. Enamasti püsib tulemus umbes 1–3 aastat ning vajadusel saab seda säilitada kordusvalgendamisega.
Miks muutuvad hambad pärast valgendamist tundlikuks?
Miks muutuvad hambad pärast valgendamist tundlikuks?
Valgendusgeel tungib ajutiselt läbi hambavaaba ja võib muuta hambanärvi välistele ärritajatele tundlikumaks. Seetõttu võivad külmad, kuumad või magusad toidud põhjustada ebamugavust. Tundlikkus on tavaliselt ajutine ning möödub 24–72 tunni jooksul.
Kas kõik hambad lähevad ühtlaselt valgemaks?
Kas kõik hambad lähevad ühtlaselt valgemaks?
Enamasti küll, kuid olemasolevad täidised, kroonid ja laminaadid valgendamisele ei reageeri. Samuti võivad mõned sügavamad või traumast põhjustatud värvimuutused vajada täiendavat ravi. Enne valgendamist hindab hambaarst, millist tulemust on võimalik saavutada.
Kas kodune valgendamine või kliinikus tehtav valgendamine on parem?
Kas kodune valgendamine või kliinikus tehtav valgendamine on parem?
Kliinikus tehtava valgendamise eeliseks on kiirem tulemus ja hambaarsti pidev kontroll. Kodune valgendamine spetsiaalsete individuaalsete kapedega võib anda soovitud tulemuse, kuid protsess kestab kauem ja puudub meditsiinitöötaja kontroll.
Oluline on eristada kapedega kodust valgendamist ja niinimetatud „mehhaanilist valgendamist“. Sotsiaalmeedias populaarsed söepulbrid, abrasiivsed hambapulbrid ja muud tugeva hõõrdega tooted ei valgenda hambaid keemiliselt, vaid eemaldavad ainult pindmisi ladestusi. Nende sage kasutamine võib kulutada hambavaapa, suurendada hammaste tundlikkust ning põhjustada aja jooksul hammaste tumedamaks muutumist, kuna õhemaks kulunud vaap laseb läbi kumada tumedamal dentiinil. Seetõttu ei soovita hambaarstid kasutada aktiivsöe-, pulbri- ega muid abrasiivseid „valgendavaid“ tooteid.
Kas valgendamine teeb haiget?
Kas valgendamine teeb haiget?
Enamik patsiente ei tunne valu. Mõned inimesed võivad protseduuri ajal või vahetult pärast seda kogeda lühiajalist tundlikkust või kerget ebamugavust, mis möödub tavaliselt mõne päeva jooksul.
Kas valgendamine eemaldab kõik plekid ja värvimuutused?
Kas valgendamine eemaldab kõik plekid ja värvimuutused?
Mitte alati. Kohvi, tee ja suitsetamise põhjustatud pindmised värvimuutused alluvad valgendamisele hästi. Kaasasündinud või ravimite põhjustatud sügavad värvimuutused võivad vajada muid esteetilise hambaravi lahendusi.
Kas hammaste valgendamine sobib kõigile?
Kas hammaste valgendamine sobib kõigile?
Valgendamist ei soovitata ravimata kaariese, igemehaiguste või tugeva hambatundlikkuse korral. Samuti ei sobi hammaste valgendamine lastele ja noortele. Enne valgendamist on oluline hambaarsti konsultatsioon, et veenduda suuõõne tervises.
Mida peaks pärast valgendamist vältima?
Mida peaks pärast valgendamist vältima?
Esimese 24–48 tunni jooksul soovitatakse vältida tugevalt värvivaid toite ja jooke, nagu kohv, must tee, punane vein, marjad ja suitsetamine. Selle aja jooksul on hambad värvimuutustele vastuvõtlikumad.
Kui tihti võib hambaid valgendada?
Kui tihti võib hambaid valgendada?
Liiga sagedane valgendamine ei ole soovitatav. Tavaliselt piisab professionaalsest valgendamisest kord aastas või vastavalt hambaarsti soovitusele. Vajadus sõltub inimese harjumustest ja soovitud tulemusest.