KKK - korduma kippuvad küsimused

Siit leiad vastused patsientide kõige sagedasematele küsimustele.

Oleme siia koondanud info, mis aitab sul hambaarsti visiidiks paremini valmistuda. Vajuta huvipakkuvale küsimusele, et vastus avaneks.

Kui sinu mure on spetsiifiline või sa ei leidnud otsitud teavet, võta meiega julgelt ühendust telefonil +372 612 1200.

Implantaadid

Tallinna Hambakliinikus on enam kui 20 aasta jooksul paigaldatud üle 10 000 implantaadi.

Implantaatide kestvuse ja seeläbi patsientide rahulolu tagamiseks kasutame ainult tunnustatud ettevõtete kvaliteetseid implantaate. Meie partnerid on Straumann, Ankylos, MegaGen ja Global D.

Selleks, et implantaadi paigaldamine oleks patsientidele mugav ja oleks tagatud täielik ohutus, läbivad meie implantaate paigaldavad arstid iga aasta mitmeid rahvusvahelisi täiendkoolitusi, mis aitavad kursis olla kõige kaasaegsemate tehnoloogiate ja protseduuridega.

Patsientidel, kes on otsustanud lasta endale paigaldada implantaadi või kaaluvad seda, on tihti erinevaid küsimusi.

Järgnevalt vastab pikaajalise töökogemusega dr Krista Tampere, kes on keskendunud just implantoloogiale, patsientide enim korduvatele küsimustele.

Mis on hambaimplantaat?

Hambaimplantaat on titaanist või tsirkooniumist tehisjuur, mis paigaldatakse patsiendi lõualuusse puuduva hamba asendamiseks. Peale seda, kui implantaat luustub (tavaliselt 2–4 kuud), kinnitatakse selle külge hambakroon, sild või protees.

Implantaat on tänapäeval üks kõige usaldusväärsemaid viise puuduva hamba asendamiseks. Implantaadi eduka paigaldamise eelduseks on piisav luu, hea suuhügieen ja regulaarne järelkontroll.

Kas implantaadi paigaldamine on valus?

Lühike vastus: ei ole. Paigaldamine toimub kohaliku tuimestusega ning protseduuri ajal valu tavaliselt ei tunta. Üksikutel juhtudel võib peale implantaadi paigaldamist esineda kerget turset ja ebamugavust, mis taandub mõne päeva jooksul.

Kui kaua implantaat kestab?

Korralikult paigaldatud ja hooldatud implantaat võib kesta aastakümneid. Rahvusvaheliste uuringute järgi ei vaja 90–95% implantaatidest asendamist ka 15–20 aasta möödudes.

Kui kaua kestab ravi algusest lõpuni?

Tavaliselt kestab kogu protsess alates esmasest konsultatsioonist kuni lõpliku hambakrooni paigaldamiseni 2–4 kuud. Kui on vaja luusiirdamist või muid lisaprotseduure, võib ravi kesta 6–12 kuud.

Kas implantaat sobib puuduva hamba asendamiseks kõikidele inimestele?

Implantaatravi sobib enamikule täiskasvanutele. Riskitegurid, miks implantaat ei pruugi sobida, võivad olla näiteks kontrollimatu diabeet, rohke suitsetamine, aktiivne igemehaigus või teatud rasked üldhaigused. Protseduuri ohutuse tagamiseks teeb lõpliku otsuse implantoloog, lähtudes patsiendi tervislikust seisukorrast.

Kas implantaat näeb välja nagu päris hammas?

Jah. Tänapäevased hambakroonid valmistatakse patsiendi hammaste kuju ja värvi järgi ning reeglina ei ole nad visuaalselt eristatavad inimese loomulikest hammastest.

Mis juhtub siis, kui puuduvat hammast ei asendata?

Aja jooksul võivad naaberhambad hakata liikuma, vastashammas võib välja venida ning lõualuu piirkonnas võib tekkida luukadu. Samuti võivad halveneda mälumine ja kõne.

Kas suitsetamine mõjutab implantaadi paigaldamise edukust?

Jah. Suitsetamine suurendab implantaadi mitteluustumise, põletike ja hilisemate tüsistuste riski. Mittesuitsetajatel on ravi edukus oluliselt suurem.

Kuidas implantaatide eest hoolitseda?

Implantaate tuleb puhastada samamoodi nagu oma hambaid: harjata kaks korda päevas ja kasutada hambavaheharjasid või hambaniiti. Samuti tuleb käia regulaarselt hambaarsti juures kontrollis ja suuhügienisti juures, kes puhastab hambad professionaalselt.

Kas implantaat on parem kui eemaldatav protees?

Paljudel juhtudel jah. Implantaat on stabiilsem, mugavam, säilitab paremini lõualuud ning võimaldab närida ja rääkida loomulikumalt. Sobiv lahendus sõltub siiski iga patsiendi olukorrast.

Juureravi

Oleme teinud Tallinna Hambakliinikus juureravi alates kliiniku asutamisest 1951. aastal. Selle aja jooksul on toimunud raviprotseduurides ja raviks kasutatavas tehnoloogias väga suur areng, samas on patsientide peamised küsimused jäänud samaks. Järgnevalt vastab pikaajalise juureravi kogemusega dr Krista Tampere patsientide enim korduvatele küsimustele.

Mis on juureravi?

Juureravi on protseduur, mille käigus eemaldatakse hamba seest põletikuline või surnud hambanärv, puhastatakse juurekanalid bakteritest ning täidetakse need spetsiaalse materjaliga. See aitab peatada põletiku leviku ja võimaldab säilitada oma loomuliku hamba.

Millal on juureravi vajalik?

Juureravi võib olla vajalik, kui:

hammas valutab või tuikab;
hammas on tundlik kuumale või külmale;
hammustamisel tekib valu;
igemele tekib turse või mädakolle;
hammas muudab värvi;
röntgenpildil on näha juurealune põletik.

Mõnikord ei põhjusta põletik üldse kaebusi ja see avastatakse tavapärase kontrolli käigus.

Kas juureravi on valus?

Tänapäevane juureravi tehakse tõhusa kohaliku tuimestusega. Enamik patsiente tunneb protseduuri ajal üksnes survet või kerget ebamugavust. Pärast ravi võib hammas mõne päeva jooksul olla hell, kuid see on tavapärane ja möödub enamasti iseenesest.

Kui mitu visiiti juureravi tavaliselt nõuab?

Ravi kestus sõltub hamba seisundist ja juurekanalite keerukusest. Mõnel juhul saab ravi lõpetada ühe visiidiga, kuid sagedamini on vaja kahte või enamat visiiti. Keerulisemate põletike korral võib ravi võtta kauem aega.

Kas ravitud juurega hammas on „surnud“?

Pärast juureravi ei ole hambal enam närvi, kuid hammas jääb suhu alles ja täidab edasi oma funktsiooni. Ravitud juurega hammas võib aja jooksul muutuda hapramaks ja mõnikord vajab see täiendavaks kaitseks krooni.

Kas juureravi on parem kui hamba eemaldamine?

Üldjuhul jah. Oma loomuliku hamba alles jätmine on alati eelistatud lahendus, sest see aitab säilitada normaalset mälumist, lõualuu koormust ja kõrvalasuvate hammaste asendit. Hamba eemaldamine võib hiljem nõuda implantatsiooni või proteesimist.

Miks tehakse juureravi ajal röntgenpilte?

Röntgenülesvõtted aitavad hinnata põletiku ulatust, juurekanalite pikkust ning kontrollida ravi kvaliteeti. Vajadusel tehakse pilte nii enne ravi, ravi ajal kui ka pärast ravi.

Kas juureravi võib ebaõnnestuda?

Kuigi juureravi on kliinikus kõige sagedamini tehtav protseduur ja see läheb peaaegu alati väga hästi, võivad mõned põletikud korduda. Selle põhjuseks võivad olla keerulise ehitusega juurekanalid, varasemad ravimata kanalid või uue infektsiooni tekkimine. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks juurekanalite kordusravi.

Miks kasutatakse juureravis mikroskoopi?

Mikroskoop võimaldab näha väga peeneid juurekanaleid ja väikseid pragusid, mida palja silmaga ei pruugi märgata. See aitab ravida täpsemalt ja parandab ravi prognoosi.

Mida teha pärast juureravi?

Pärast protseduuri:

väldi kuni tuimestuse möödumiseni söömist;
järgi arsti antud juhiseid;
hoia head suuhügieeni;
pöördu kindlasti tagasi, kui hammas vajab lõplikku taastamist või krooni.

Korralikult ravitud ja taastatud hammas võib püsida suus aastaid või isegi kogu elu.

Hammaste valgendamine

Tallinna Hambakliinikus on hammaste valgendamine üks populaarsemaid esteetilise hambaravi teenuseid. Professionaalselt tehtud valgendamine on ohutu ja tõhus meetod hammaste loomuliku värvuse heledamaks muutmiseks.

Kas hammaste valgendamine kahjustab hambaid?

Ei. Professionaalselt tehtud hammaste valgendamine ei kahjusta hambavaapa ega muuda hambaid nõrgemaks. Valgendamiseks kasutatakse spetsiaalseid peroksiidil põhinevaid geele, mis eemaldavad värvimuutusi ilma hamba struktuuri rikkumata. Ajutine tundlikkus võib esineda, kuid see möödub enamasti mõne päeva jooksul.

Kui kaua valgendamise tulemus kestab?

Tulemuse püsimine sõltub inimese harjumustest. Kohvi, tee, punase veini, tubaka ja teiste tugevalt värvivate ainete sage tarbimine võib hammaste tumenemist kiirendada. Enamasti püsib tulemus umbes 1–3 aastat ja vajadusel saab seda säilitada kordusvalgendamisega.

Miks muutuvad hambad pärast valgendamist tundlikuks?

Valgendusgeel tungib ajutiselt läbi hambavaaba ja võib muuta hambanärvi välistele ärritajatele tundlikumaks. Seetõttu võivad külmad, kuumad või magusad toidud põhjustada ebamugavust. Tundlikkus on tavaliselt ajutine ja möödub 24–72 tunni jooksul.

Kas kõik hambad lähevad ühtlaselt valgemaks?

Enamasti küll, kuid olemasolevad täidised, kroonid ja laminaadid valgendamisele ei reageeri. Samuti võivad mõned sügavamad või traumast põhjustatud värvimuutused vajada täiendavat ravi. Enne valgendamist hindab hambaarst, millist tulemust on võimalik saavutada.

Kumb on parem, kas kodune valgendamine või kliinikus tehtav valgendamine?

Kliinikus tehtava valgendamise eelis on kiirem tulemus ja hambaarsti pidev kontroll protsessi üle. Kodune valgendamine spetsiaalsete individuaalsete kapedega võib anda soovitud tulemuse, kuid protsess kestab kauem ja puudub meditsiinitöötaja kontroll.

Oluline on eristada kapedega kodust valgendamist ja niinimetatud „mehaanilist valgendamist“. Sotsiaalmeedias populaarsed söepulbrid, abrasiivsed hambapulbrid ja muud tugeva hõõrdega tooted ei valgenda hambaid keemiliselt, vaid eemaldavad ainult pindmisi ladestusi. Nende sage kasutamine võib kulutada hambavaapa, suurendada hammaste tundlikkust ning põhjustada aja jooksul hammaste tumedamaks muutumist, kuna õhemaks kulunud vaap laseb läbi kumada tumedamal dentiinil. Seetõttu ei soovita hambaarstid kasutada aktiivsöe-, pulbri- ega muid abrasiivseid „valgendavaid“ tooteid.

Kas valgendamine teeb haiget?

Enamik patsiente ei tunne valu. Mõned inimesed võivad protseduuri ajal või vahetult pärast seda kogeda lühiajalist tundlikkust või kerget ebamugavust, mis möödub tavaliselt mõne päeva jooksul.

Kas valgendamine eemaldab kõik plekid ja värvimuutused?

Mitte alati. Kohvi, tee ja suitsetamise põhjustatud pindmised värvimuutused alluvad valgendamisele hästi. Kaasasündinud või ravimite põhjustatud sügavad värvimuutused võivad vajada muid esteetilise hambaravi lahendusi.

Kas hammaste valgendamine sobib kõigile?

Valgendamist ei soovitata ravimata kaariese, igemehaiguste või tugeva hambatundlikkuse korral. Samuti ei sobi hammaste valgendamine lastele ja noortele. Enne valgendamist on oluline hambaarsti konsultatsioon, et veenduda suuõõne tervises.

Mida peaks pärast valgendamist vältima?

Esimese 24–48 tunni jooksul on hambad värvimuutustele vastuvõtlikumad. Seetõttu soovitatakse vältida tugevalt värvivaid toite ja jooke, nagu kohv, must tee, punane vein ja marjad. Samuti ei tohiks suitsetada.

Kui tihti võib hambaid valgendada?

Liiga sagedane valgendamine ei ole soovitatav. Tavaliselt piisab professionaalsest valgendamisest kord aastas või vastavalt hambaarsti soovitusele. Vajadus sõltub inimese harjumustest ja soovitud tulemusest.

Ortodontia

Nõudlus ortodontiateenuse järele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Ehkki järjekorrad esmasele vastuvõtule võivad mõnikord ületada paari nädalat, tasub ortodontilise ravi alustamiseks olla kannatlik. Iga kuu toimub Tallinna Hambakliinikus üle 150 vastuvõtu, allpool toome välja vastused patsientide enim esitatud küsimustele.

Mis on ortodontia ja millal seda vajatakse?

Ortodontia tegeleb hammaste ja lõualuude asendi korrigeerimisega. Ravi võib olla vajalik siis, kui hambad on puseriti, nende vahel on vahed või esineb hambumushäireid (ülehambumus, alahambumus, risthambumus). Õigesti joondatud hambad on lihtsamini puhastatavad ning aitavad säilitada paremat suutervist.

Millises vanuses tuleks ortodondi juurde pöörduda?

Esimene ortodontiline hindamine on soovitatav teha umbes seitsmeaastaselt, kui jäävhambad hakkavad lõikuma. See ei tähenda, et ravi peab kohe alustama – sageli piisab jälgimisest. Ortodontiline ravi sobib ka täiskasvanutele ja vanus ei ole ilusa naeratuse saavutamisel takistuseks.

Kas breketravi sobib ainult lastele ja noortele?

Ei. Üha rohkem ortodontilisi patsiente on täiskasvanud. Terved hambad ja igemed on olulisemad kui vanus. Tänapäeval on võimalik valida nii traditsiooniliste breketite kui ka läbipaistvate kapede vahel.

Kui kaua ortodontiline ravi kestab?

Ravi kestus sõltub hambumushäire keerukusest. Keskmiselt kestab ravi 12–24 kuud, kuid lihtsamad juhud võivad laheneda kiiremini ja keerulisemad vajada pikemat aega.

Kas breketite paigaldamine või kandmine on valus?

Breketite paigaldamine ise ei ole valulik. Esimestel päevadel pärast paigaldamist võib esineda hammaste tundlikkust ja kerget survetunnet, mis on normaalne ning möödub tavaliselt mõne päeva jooksul.

Kas breketite asemel saab kasutada läbipaistvaid kapesid?

Paljudel juhtudel küll. Läbipaistvad kaped sobivad eelkõige kergete kuni mõõdukate hambumushäirete korral. Keerukamate juhtude puhul on traditsioonilised breketid tõhusam lahendus.

Kas ortodontiline ravi on ainult esteetiline?

Ei. Kuigi sirgem naeratus parandab välimust, aitab ortodontiline ravi parandada ka mälumisfunktsiooni, vähendada hammaste ebaühtlast kulumist ja lihtsustada igapäevast suuhügieeni. See võib vähendada ka kaariese ja igemehaiguste riski.

Kas breketitega võib süüa kõike?

Breketite kandmise ajal tuleks vältida väga kõvasid, kleepuvaid ja nätskeid toite, mis võivad breketeid kahjustada. Samuti on oluline hoolikas hammaste puhastamine pärast iga söögikorda.

Mis juhtub pärast breketite eemaldamist?

Pärast aktiivse ravi lõppu tuleb kanda retentsioonivahendeid ehk reteinereid. Need aitavad hambad hoida saavutatud asendis, sest hambad võivad oma esialgsesse asendisse tagasi liikuma hakata. Retentsiooniperiood on ortodontilise ravi oluline osa.

Kas ortodontiline ravi võib nõuda hammaste eemaldamist?

Enamasti mitte, kuid mõnel juhul võib ruumipuuduse tõttu olla vajalik ühe või mitme hamba eemaldamine. Otsus tehakse individuaalselt pärast põhjalikku uuringut ja raviplaani koostamist.

Tarkusehammaste eemaldamine

Laialt on levinud müüdid, et tarkusehambad tuleb igal juhul eemaldada ja nende eemaldamine on äärmiselt ebameeldiv protseduur.

Tänapäevane hambaravi võimaldab need väited julgelt ümber lükata. Tarkusehambad ehk kolmandad purihambad lõikuvad tavaliselt 17.–25. eluaastal. Enamikul inimestel ei põhjusta need probleeme, kuid mõnel inimesel on lõualuus vähem ruumi ja tarkusehammas võib kasvada viltu, jääda osaliselt igeme alla või survestada kõrvalasuvat hammast. Sellisel juhul võib tekkida valu, põletik või naaberhamba kahjustus ning arst võib soovitada tarkusehamba eemaldamist. Patsientide peamistele küsimustele annab vastused näo-lõualuukirurg dr Sergei Berdnikov.

Millal tuleb tarkusehammas eemaldada?

Tarkusehammas eemaldatakse tavaliselt siis, kui:

hammas põhjustab valu;
esinevad korduvad igemepõletikud või infektsioonid;
hammas ei ole täielikult lõikunud;
hammas kasvab viltu ja kahjustab kõrvalasuvat hammast;
hammaste vahele koguneb raskesti eemaldatav katt;
röntgenpildil on näha tsüsti või muu kahjustuse tekke oht.

NB! Lõplik otsus tarkusehamba eemaldamise kohta tehakse siiski kliinilise läbivaatuse ja röntgenuuringu põhjal.

Oluline teada: kõik tarkusehambad ei vaja eemaldamist. Parima raviplaani saab määrata hambaarst või suukirurg pärast läbivaatust ja röntgenuuringut.

Kas tarkusehamba eemaldamine on valus?

Lühike vastus: ei ole, sest piirkond tuimestatakse kohaliku tuimestusega. Keerulisemate juhtude korral võidakse lisaks kasutada sedatsiooni ehk ravimite abil lõõgastamist ja rahustamist. Protseduuri ajal võib tunda survet või kerget tõmbamist, kuid mitte valu. Pärast tuimestuse möödumist võib hamba eemaldamise piirkond olla tundlik ja turses. Neid vaevusi saab leevendada arsti soovitatud ravimitega.

Kas tarkusehammaste eemaldamine sedatsioonis või narkoosis on võimalik?

Tallinna Hambakliinikus on võimalik tarkusehammaste eemaldamine sedatsioonis.
Sedatsioon on ravimite abil esile kutsutud lõõgastunud ja rahulik seisund, mida kasutatakse selleks, et muuta hambaravi patsiendile mugavamaks ja vähendada ärevust. Sedatsioon erineb narkoosis hambaravist selle poolest, et sedatsiooni ajal on patsient tavaliselt teadvusel, suudab arstiga suhelda ja juhiseid järgida, kuid tunneb end rahulikumalt.

Täiskasvanud patsientidele on teenus tasuline, alla 19-aastaste puhul rahastatakse teenust Tervisekassa eelarvest.

Kui kaua protseduur kestab?

Lihtsa tarkusehamba eemaldamine võib võtta vaid mõned minutid. Kui hammas asub osaliselt või täielikult luu sees, võib kirurgiline eemaldamine olla keerukam ja võtta kauem aega. Tavaliselt kestab kogu protseduur siiski vähem kui ühe tunni.

Kas pärast tarkusehamba eemaldamist tekib turse?

Jah. Mõõdukas turse on normaalne ja saavutab tavaliselt suurima ulatuse 2.–3. päeval pärast protseduuri. Esimese 48 tunni jooksul aitab turset vähendada külmakompress. Seejärel hakkab turse järk-järgult taanduma.

Mida võib pärast tarkusehamba eemaldamist süüa?

Esimestel päevadel soovitatakse süüa pehmet toitu, näiteks jogurtit, püreesuppe ja putrusid.
Vältida tuleb väga kuuma, kõva ja krõmpsuvat toitu. Tavalise menüü juurde saab enamasti järk-järgult naasta umbes nädala jooksul.

Miks ei tohi pärast tarkusehamba eemaldamist kasutada kõrsi ega suitsetada?

Pärast eemaldamist tekib hambasombus kaitsev verehüüve, mis on paranemise seisukohalt väga oluline. Kõrrega joomine, tugev loputamine või suitsetamine võivad selle hüübe paigast nihutada ning põhjustada nn kuiva hambasombu (alveoliidi) tekkimist. See on valulik tüsistus, mis võib paranemist märgatavalt pikendada.

Kui kaua kestab paranemine?

Enamik patsiente tunneb end oluliselt paremini 3–7 päeva jooksul. Esmane paranemine toimub tavaliselt 1–2 nädalaga, kuid luukoe täielik taastumine võtab mitu kuud.

Millal võib tööle või kooli tagasi minna?

Kerge kontoritöö või õppimise juurde saab paljudel juhtudel naasta 1–3 päeva pärast protseduuri. Füüsiliselt raskema töö korral võib vaja minna pikemat taastumisaega. Esimestel päevadel on soovitatav vältida intensiivset sporti ja suurt füüsilist koormust.

Millal peaks pärast tarkusehamba eemaldamist kindlasti arstiga ühendust võtma?

Võta hambaarstiga ühendust, kui:

valu muutub mõne päeva möödudes tugevamaks;
tekib palavik;
turse suureneb pärast kolmandat päeva;
veritsus ei peatu;
suus tekib ebameeldiv lõhn või maitse;
suu avamine muutub järjest raskemaks.

Need sümptomid võivad viidata põletikule või mõnele paranemist takistavale tüsistusele.