Katerina Šuras
Lapsehoolduspuhkusel
Персонал
Персонал
Jana Gumbatova
Jana Gumbatova on Tallinna Hambakliiniku suuhügienist, kellel on üle 18 aasta kogemust hambaravi valdkonnas. Ta alustas oma tööd hambaravis 2007. aastal, enne täielikku pühendumist hambaravile omandas ta kogemusi ka haigla ortopeedia osakonnas operatsioonibloki õe abina.2021. aastal alustas Jana tööd parodontoloogi ehk igemeravi spetsialisti juures ning samal ajal ka suuhügienistina. Alates sellest ajast on tal iseseisev
Anne Ruus
Anne Ruus alustas oma professionaalset teekonda 1992. aastal, kohe pärast meditsiinikooli lõpetamist, kui asus tööle hambaarsti assistendina Tallinna Hambakliinikus.Suuhügienisti kutset on ta saanud Moskva hambaravikolledžis. Hiljem läbis ta rahvusvahelise koostööprojekti raames Nordplus toetusel korraldatud suuhügieeni eriala õppekava.Annel on rahvusvahelise iTOP instruktori kvalifikatsioon.Ta täiendab end pidevalt ja osaleb igal aastal rahvusvahelistel konverentsidel, et olla kursis uusimate
Anne Kasemäe
Dr Anne Kasemäe on ortodont, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli stomatoloogia eriala ning läbinud ortodontia alase residentuuri. Ta on olnud Eesti Ortodontide Seltsi liige alates selle loomisest ning kuulub ka Eesti Hambaarstide Liitu. Doktor Anne Kasemäe on muutnud väga paljude laste naeratusi, olles üks vähestest ortodontidest, kes ravib keeruliste hambumusanomaaliatega patsiente. Töö ja elu juures hindab
Tiina Laanemets
Tiina Laanemets on ortodont, kes lõpetas Tartu Ülikooli hambaarstiteaduskonna 2001. aastal ning läbis seejärel ortodontia eriala residentuuri samas ülikoolis. Oma erialateadmisi ja -oskusi on ta lisaks täiendanud Oulu Ülikoolis. Ta on Eesti Ortodontide Seltsi, European Orthodontic Society ja Eesti Hambaarstide Liidu liige.Dr Tiina Laanemets töötab interdistsiplinaarse hambaravi meeskonna liikmena, kus tema professionaalsus ja pühendumus on
Maria Ivanova-Bronzini
Dr Maria Ivanova-Bronzini on lõpetanud Tartu Ülikooli hambaraviteaduse instituudi 2006. aastal. Maria sai hambaarstiks soovist aidata inimestel rohkem naeratada – tema jaoks tähendab see paremat elukvaliteeti ja enesekindlust. Suurim rahulolu tuleb hetkest, mil pärast pikka ja põhjalikku ravi patsient naeratab esimest korda peegli ees – see on tähenduslik nii patsiendile kui arstile. Töös ja elus peab ta